Uuesti ellutulnud Lillepaviljon Hektor Light valguses Valve Pormeistrile toetudes.

On taas põhjust meenutada suurt isiksust, Eesti üht tunnustatud arhitekti  Valve Pormeistrit ( 1922-2002), sest tema teosed elustuvad  taas. Taasavatud on tema esinduslikuim hoone Tallinnas- Lillepaviljon.

Valve Pormeister oli oma loomingus kompromissitu ja jättis tähelepanuväärse jälje arhitektuuri maastikule.

Projekteerimisel lähtus ta peamiselt pinnavormide reljeefist, haljastusest ja ümbritsevast.

Pormeistri esimene projekteeritud hoone oli Lillepaviljon, üks tähtteostest, esmalt valminud 1960. Seda peetakse sõjajärgse Põhjamaade arhitektuuri kõige esinduslikumaks näiteks.

Lillepaviljon 2022 aastal

Tema looming on maastikuga ühte planeeritud, tema ehitised pidid sulanduma loodusesse, eelkõige jälgis ta maastiku struktuure. 

Oma hariduselt oli ta haljastusarhitekt ning ta on panustanud palju aiaarhitektuuri.

Ka Lillepaviljoni skulptuuridega ehisaed on olnud kunagi väga populaarne, kus korraldati skulptuurinäitusi, hoones sees aga lillenäitusi.

Ehitistes hindas Pormeister naturaalseid materjale nagu tellis, puit ja krohv. 

Tema käe läbi on sündinud ka Lillepaviljoni laevalgustus. Hektor Lightil oli au taastada need ajaloolised, muinsuskaitse all olevad laevalgustid.

“Need lambid, mida siin laes näete, need on originaalid. Need on alla võetud, nende värvid on selgeks tehtud ja see värvilahendus on nii nagu Valve Pormeister seda kunagi ette nägi. Ka need laetalad on välja puhastatud ja värvitud sellesse kontseptsiooni, mis ta algselt ette määras,” täpsustab 1Partner Ehitus tegevjuht Üllar Hinno.

Hektor Light esindajal Ürjo Jõksil on samuti tore lugu seoses nende originaalvalgustite taastamisega. Nimelt viies need valgustite korpused metallitööettevõttesse taastamisele, tundis sealne eakas töömees need lambid ära, sest oli ise need metallkorpused  60. ndatel truginud. Need valgustid sattusid tema juurde nüüd juba teist korda.

2022 aastal uuenenud Lillepaviljon sai maa alla juurdeehitise koos uute sobilikke valgustitega. Sisekujunduse autor Meelis Press, arhitektuuri büroo Apex. Valguslahendus Hektor Light. Vaata veel siin Lillepaviljon vaateid

Pormeistrile omast naiselikku romantilist käekirja näeme praegu ka 1964 aastal algselt projekteeritud kohvikus Tuljak.

2015 aastal restaureeriti maja võimalikult originaalilähedasena, puhastati välja telliskiviseinad, taastati leitud laudised. Taastamiseks kasutati vanu fotosid.

Hektor Light sai osaliselt osa siinssest valgustamisest.

Ka tänane  Saku maamärk Saku vallamaja on taastatud Valve Pormeistri näitusepaviljoni 1968 aasta kavandite järgi,

mil välisilme on vana paviljoni koopia, aga sees on tehtud muudatused. Truuks jäädi ka punasele tellisele. Kõige iseloomulikum  selle hoone juures on sakiline katuseäär. Ajaloolisele välimusele aga on lisatud uued kasutusmugavused.

 Uue ehituse autorid on arhitektid Karmo Tõra ja Alar Oruvere. Sisearhitekt Riin Luuk. Ehitas Nordlin EhitusKaasaegse valguslahenduse tegi Hektor Light meeskond. Vaata veel siin Saku vallamaja vaateid

Saku vallamaja

Vaata Valve Pormeister suuremaid töid

  • Lillepaviljon (1960)
  • Tallinna Botaanikaaia generaalplaan ja I jrk. hoonestus (1963), sh külastuskasvuhooned (1967)
  • Kohvik Tuljak Tallinnas (1964)
  • Kadrioru Kunstimuuseumi skulptuuriaed (1966)
  • Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone (1966)
  • Eesti Maaehitusprojekti Pärnu büroo- ja eluhoone (1966)
  • J. Gagarini nim. Näidissovhoositehnikumi peahoone Viiratsis (1968–1969)
  • Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI näitusepaviljon (1968)
  • Audru sovhoosi söökla-haldushoone (1973)
  • Maarjamäe mälestusansambel (1975; koos Allan Murdmaa ja Henno Sepmanniga) ja selle haljastusplaan
  • Jäneda põllumajanduskooli õppehoone (1975)
  • Taimekaitsejaam Sakus (1975)
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria TUI hooned Märjal (1977) ja peahoone Tartus (1984)
  • Pirita keskuse ja Purjespordikeskuse haljastusprojekt (1980)
  • Eesti Põllumajandusülikooli hooned Tähtveres (1981), sh metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone (1984)
  • Purtse memoriaali maastikuala ja mälestustähised (Kurjuse Ohvrite Leinapark) (1992–1997)

Käesolevas artiklis on kasutatud kultuuripärandi uurija Liina Jänese kirjutisi

Fotod Olev Mihkelmaa, Andreas Jupits, Maris Tomba

Liitu uudiskirjaga