Kiri Pamelalt Hektor Light meeskonnale.

Meie minimaja valgustite lugu koos Hektor Lightiga

Oleme elukaaslasega ligi kaks aastat ehitanud minimaja oma jõeäärsel krundil. Võtsime algusest peale sihiks valida parimad materjalid ja disaini, mida igal pool ei kohta. Termosaarest sindlid elutuppa, kohaliku meistri treitud meekärge meenutav lagi, metallist pistikud ja lülitid ning kõik muu „erakordse“ juurde käiv.

Olime enda arvates juba ehituse lõppu jõudnud, kui ühel pimedal õhtul õuele sõites ja telefonis taskulampi sisse lülitades tekkis küsimus – miks me seda teeme? Miks me pole kordagi mõelnud välisvalgustusele ja olime harjunud pimedas kobamisega?

„Mingi valgus peaks õues olema!“ ütlesime mehega nagu ühest suust ja siis jäime vait. Tõdesime, et meil polnud seni valgusteid õue peal, sest me ei teadnud neist pea et midagi.

Kui ma armastan valida mööblit ja seinakattematerjale, siis valgustite valik on mulle olnud erinevates kodudes alati suurim peavalu. Kui ma tean, mis vahet on haava ja abachi voodrilaual, siis valgusteid ma lihtsalt ei oska valida.

Iseseisev ja „küll ma ise leian“-mina on alati guugeldanud kõik lahendused välja, aga seekord tõstsin käed. Küsime nõu! Kui me ei jaga teemat, aga tahame parimat tulemust, siis TULEB spetsialisti poole pöörduda.

Kõndisime Hektor Light’i Järve salongi ning rääkisime oma murest: väikene majakene jõe ääres, künka peal, saun asub künka jalamil, kuhu viib vana kivitrepp. Kõik on kottpimedas.

Hektor Light’i konsultant Eduard Peenemaa vaatas pilte ja tulistas lahendusi, millest ma polnud kuulnudki.

„Alustage fassaadi valgustamisest,“ soovitas Eduard. Meil oli kindel nägemus, et ehk oleks lahe üles- ja allapoole näitav lamp. Eduard vangutas pead: „Kui teil on madal fassaad ja selle kohal veel varikatus, siis tuulekast lõikab ülespoole näitava valgusvihu läbi. Sellised lambid eeldavad kõrget fassaadi.“

Kõlas loogiliselt. Seega läksid loosi hajutatud valgusega Nordlux Sidara seinalambid – kolm maja taha ja kaks ette.

Järgmisena rääkisime oma üle 30ruutmeetrisest varikatusest. Kui seal õhtul all istuda, võiks ju olla põnev lahendus LED-riba, mis jookseks mööda katuse äärt?

Eduard soovitas panna katuse sisse hoopis süvisvalgustid, sest muidu jääks katuse all ikkagi pime.

„Aga kas siis ei teki sellist efekti, et lamp paistab ülevalt alla silmaauku, nagu oleksid KGB ülekuulamisel?“ küsisin Eduardilt.

„Vali valgusallikad, mis paiknevad valgustis pisut sügavamal. Need ei pimesta sind,“ vastas Eduard.

Usaldasime spetsialisti ja varikatus sai kaheksa süvisvalgustit.

LED-riba soovitas Eduard paigaldada terrassi alumisse äärde, mis tekitaks künka otsas majale hõljuva efekti ja samal ajal valgustaks jalgteed, mis terrassi alt sauna juurde viib.

Majast saunani ja parklast majani valgustaksid pollarid. Just, täpselt minu küsimus – mis on pollar?

„Pollar ehk välispostvalgusti,“ vastas Eduard muiates. Need soovitas ta valida 60 sentimeetri pikkused, et valgus hajuks laiali. Kolm parkla ja maja vahele ning kaks sauna ja maja vahele.

Kui tundus, et nüüd on maja säramas nagu jõulupuu, tuli Eduardil veel üks idee. Kuna terrass asub maast pigem kõrgemal, võiks terrassi ääre markeerimiseks kasutada tillukesi süvisvalgusteid terrassi sees. „Nagu seene-Mikukesed,“ üles Eduard. „Nendega ei löö valgus ülesse üldse, vaid näitab ainult külgedele. Kui terrassil kõnnid, siis see ei paista kuidagi silma, aga valgustab terrassi äärt.“

Eduard pani südamele, et kui me peaksime veel kunagi välisvalgusteid valima, siis jälgiksime IP numbrit 65. „Kuna valgusti jääb vihma, lume kätte, siis meie kliimas peaks IP olema vähemalt 65.“

Lahkusime Hektor Light’ist kogu valguslahenduse tellimusega, mis juba mõne nädala pärast lattu saabus. Selle ajaga jõudis ehitaja kõik juhtmed õigesse kohta vedada ja jäigi paigaldamise rõõm.

Ehitaja Karl ja kaaslane Mihkel pandi valgustid päevaga paika ja lausa nii kiiresti, et pidime ootama õhtupimeduseni, et nende tõelist maagiat näha.

Pimedas lõigi võlumaa oma täies ilus hiilgama – maja ümbrus helendas nagu varahommikune päike, mis viskab küll valgust, aga täpselt nii mahedalt, et ei pimesta, vaid kisub pilku endale. Nordlux Sidara lambid joonistasid välja seina kimmide kolmemõõtmelise efekti. Varikatuse süvisvalgustid – mida ma kartsin silma torkavat – valgustasid kogu 40-ruutmeetrise terrassi mahedalt ja samas täielikult. Terrassi sisse süvistatud seene-Mikukesed ehk süvisvalgustid piiritlesidki terrassi ääre, et joviaalsel õhtul samm pimeduse sügavikesse ei eksiks.

Kuid kõige olulisem – terrassi alla läinud LED-riba ning pollarid näitasid lõpuks ometi teed sauna, mis muidu kulges pilkases pimeduses.

Meie maakodu ümbrus oli lõpuks ometi PÄRISELT ka helge ja valge. Alles siis, kui lambid ühendatud said, mõistsime, kui palju annab täiuslikkuse tundele valgus. Kuigi me harjusime taskulampidega käima, saime nüüd aru, kui palju mugavam on elu … valguses! Ja mitte ainult mugav, aga ka ilus.

PIILU KA VIDEOSSE-KUIDAS VALGUSTID VALITI