VANNITOA VALGUSTAMINE -mida tasub silmas pidada

Mida tasuks vannitoa valgustust planeerides silmas pidada.

Vannituba ei ole kaugeltki enam kitsuke pesemiskamber, kus ennast riidest lahti võttagi ruumi ei ole –
nii mõnelgi juhul on eramusse rajatud kodune spa või lõõgastumiskeskus, tihti suurem kui eelmise
korteri elutuba. Seetõttu on ilmselt asjakohane pakkuda mõningaid nõuandeid selliste ruumide
valgustamiseks.
Õige valgus ei häiri silma ega tekita ebamugavustunnet, vaid toetab mitmesuguste tegevuste
sooritamist, lastes samal ajal ruumi sisekujundusel mõjule pääseda. Hea valgus ei väsita silmi – see ei
värele, ei paista otse silma ega peegeldu teravalt läikivatelt pindadelt. Samas ei muuda hea valgus
esemete värvitooni, vaid laseb neil paista just sellistena, nagu nad on. Head valgust iseloomustab seegi,
et seda on täpselt parasjagu – ruum pole ei üle- ega alavalgustatud. Kuidas seda saavutada?


Valgustuse kvaliteet sõltub otseselt valgustite arvust. Mida rohkem on ruumis valguspunkte,
seda lihtsam on reguleerida valgust vastavalt soovidele ja hetkevajadustele. Lisaks harjumuspärastele
lae- ja seinavalgustitele saab vannitoas valgusallikaid süvistada nii lakke, seina kui pôrandasse.

Üldvalgustus võimaldab ruumis liikuda, koristada ning erinevaid tegevusi sooritada. Harilikult
kasutatakse üldvalgustamiseks mitmesuguseid lae- või seinavalgusteid. Üldvalgustuse vôib lahendada
ka pehme kaudvalguse ehk karniisivalgustusena, kus valgustid on peidetud lae taha, seinte
ülaservadesse ja valgus peegeldub ruumi ühtlaselt lae või seinte kaudu. Sellise valgustuse meeldivaks
eripäraks ülim mugavus ja pimestuse puudumine. Kui vannituba on lisaks kiirele hammastepesule ka
mullivannis vms lõõgastumiskoht, paneb see üldvalgustuse üpris raskesse olukorda – kui tugevat
üldvalgust andvad valgustid on eraldi välja lülitatavad või reguleeritava valgustugevusega, ei pruugi
mõnel juhul rohkemat vajagi olla.

Kohtvalgusti on môeldud konkreetse koha vôi tööpinna valgustamiseks. See vôib olla kinnitatud
seinale või peeglile, aga ka pinna sisse süvistatud. Näiteks peegli sisse peidetud kohtvalgusti võiks olla
heaks lahenduseks, kui vannituba on ühtlasi ka buduaar, kus meigitakse või viiakse läbi erinevaid
kosmeetilisi protseduure. On olemas peegleid, kus lisaks valgustusele on sisse monteeritud ka
elektriline soojenduskaabel – praktiline moment – siis ei lähe peegel uduseks! Buduaari peeglivalgusti
rolli täitmisel on parimad need, millel on mitu väikese võimsusega valgusallikat reas – siis on näole
langevad varjud kõige väiksemad. Kahele poole peeglit paigaldatavad valgustid on väga levinud, neist
väljuv ühtlane valgus kaotab näolt ära varjud, mis muidu on kerge tekkima vaid ülevalt alla suunatud
valgustust kasutades.

Suund- ehk aktsentvalgusti toob ümbritsevast ruumist valgustatava pinna eriliselt erile ja
valgusallikas ise on vähem nähtav. Suunatud valgusteid kasutatakse eelkôige huvitavate
valguslahenduste või efektide loomiseks, arhitektuuriliste (laetalad, erinevad seinapinnad jne) vôi
sisustuselementide esiletoomiseks. Kui üldvalgustus on välja lülitatud või sumedaks reguleeritud, tuleb
aktsentvalgustite ilu eriliselt esile.

Valgustuse planeerimisel peab kindlasti arvesse vôtma põranda, aga ka seinte ja lae värvust.
Tumedad seinad ja põrandad neelavad rohkem valgust ning nôuavad suurema võimsusega
valgusallikat.

PRAKTILINE VALGUSVAJADUS VANNITOAS ON 200-500 LUKSI, SÕLTUDES
OTSESELT RUUMIS TEHTAVATEST TOIMINGUTEST.

Vahetult veega kokkupuutuvad valgustid peavad olema ohutud, niiskuskindlad ja
madalapingelised halogeenlampidega valgustid. Peeglivalgustina kasutatakse sageli ka
päevavalguslampe. Vannitoa valgustooni valides vôiks eelistada soojemat valgustooni, mille mõjul
tundub jume loomulikumana.

Kui vannitoas on ripplagi, tasub eelistada süvisvalgusteid. Need töötavad ohutul madalpingel ja pole
seetõttu ohtlikud ka õnnetuse korral vee sisse sattudes. Lisaks annavad need erksat, hommikuti
virgutavat valgust.

Vannitoa valgustid peavad olema niiskuskindlad. Selliseid valgusteid tähistatakse rahvusvahelise
tähisega IP, mille järel on number, mida suurem, seda parem. Vannituppa sobiv valgusti on näiteks
tähistusega IP44, aga IP 54 või 65 on juba väga hea. Üks tähtsamaid reegleid selliste ruumide
valgustamisel on see, et vannis vôi duši all viibija käeulatusse (täpsemalt kuni 60cm kaugusele vannist
või dushist) ei tohi paigaldada ühtki valgustit, mis töötab ilma trafota! Trafo peaks aga kindlasti jääma
kas lae taha või mööbli sisse, sest enamik trafosid kardavad niiskust.

Vannituppa sobivad ka LED-valgustid vôi näiteks klaasfiiberkiust fiiberoptilised valgustid, seda küll
rohkem aktsentvalgustitena.

MÕNED PRAKTILISED NÕUANDED:
Põrandasse süvistatud valgustid peavad vannitoas kindlasti olema veekindlad, (IP65-67-68!).
Et sellistes valgustites tihti kasutatavad halogeenlambid lähevad töötades väga tuliseks, tuleb kindlasti
vältida sedasorti valgustite panekut käidavasse kohta või siis kohtadesse kus käest ära pandud käterätik
või hommikumantel saab sellele peale langeda!

Soovitame pigem vannitoa põrandasse süvistamisel kasutada mõnd muud tüüpi valgusallikaid –
kompaktlambi või LED-lambiga valgustid loovad mõnusalt hajusa valguse, tarbivad väga vähe elektrit
ning valgusti ei lähe kuumaks.

Valgustite süvistamine:
Et tänapäeval on valgustite süvistamine väga moes, mõned tähtsamad momendid, mida peab sel puhul
kindlasti silmas pidama:

Lakke süvistamisel on tähtis, et valgusteid ei paigaldataks soojaisolatsioonimaterjalide sisse – see
võib lõppeda kergemal juhul valgusti kiire läbipõlemisega, halvemal juhul koguni tulekahjuga.
Soojaisolatsiooni eemalhoidmiseks on olemas erinevaid võimalusi, pidage sel teemal kindlasti
eelnevalt nõu valgustispetsialistidega!
Kehtib üldreegel, et lakke süvistatud valgusti ümber peab olema vähemalt 10 cm õhuruumi, siis
probleeme ei tule. Ärge tehke lakke valgustite jaoks eelnevalt valmis – kui asjaolude halva
kokkusattumise tõttu ei ole võimalik valitud valgustit paika panna, võib ava olla vale suurusega!

Seina sisse süvistamisel on tähtis teada, et osad valgustid on mõeldud ainult kipsseina süvistamiseks,
enamikku võib neid aga süvistada nii kips-kui kiviseina. Harilik, lakke mõeldud süvisvalgusti ei pruugi
seina sisse süvistamiseks ÜLDSE sobida, eelkõige valgustist paratamatult väljuda sooviva kuumuse
tõttu – laevalgustid on pea alati kordades võimsama valgusega kui seina sisse süvistatavad.

Paljudel valgustitel on kaasas süvistusraam, mis tuleb paigaldada krohvi või pahtli alla, seetõttu tuleks
need tellida ja paigaldada ENNE seinte lõplikku viimistlemist.
Seina süvistamisel on väga oluline jälgida valgustite mõõtusid – valgusti peaks ju siiski seina sisse ära
mahtuma. Seinavalgustid ei vaja enamasti õhuruumi enda ümber, kuid kui valgusti süvistussügavus
jääb vaid paar sentimeetrit alla seina tegeliku paksuse, on oht, et ava tegemisel lõpetatakse
naabertoas…

Seina sisse süvistatavaid valgusteid on kolme põhitüüpi: Valgus suunatakse kas alla, üles või ette.
Kõigi tüüpide puhul on oluline jälgida valgustite süvistuskõrgust, et valgusti ei hakkaks edaspidi otse
silma paistma, see loob pimestamisohu.

Põrandasse süvistamisel on oluline arvestada, et need valgustid kipuvad tihti pimestama, seetõttu ei
tohiks need asetseda kohtades, kus on oht neile otse sisse vaadata. Ka võivad sedasorti valgustid mõnel
juhul ulatuda ka süvispinnast välja, seepärast ei tohiks neid paigaldada otse käiguteele, kus need
võiksid jala ette jääda ja komistamist põhjustada.

Põrandas asuvad valgustid ei tohiks olla valgustatavale pinnale liialt lähedal – siis võivad võimenduda
silmale sageli nähtamatudki pinnakonarused ja seda ei loeta enamasti ilusaks. Piisav on tavaliselt 20-
50cm distants valgustatavast objektist– see sõltub suurel määral valgustite suurusest ja võimsusest.
Soovitav on enne süvisava põrandasse tegemist optimaalset distantsi järele katsetada – siis on
eksimisvõimalus nullilähedane.

Valgustite põrandasse süvistamisel on veel üks nüanss, mis väärib eraldi äramärkimist – kui valgustid
paigaldatakse märga ruumi – näiteks vannituppa või sauna pesuruumi, on oht, et valgustikorpusest
möödapugev niiskus võib sealtkaudu hakata põranda eri kihtide vahel paha tegema – seetõttu peab
sellistesse kohtadesse valgustite planeerimisel paigaldamisel olema eriti hoolikas.

Valgustite hämardamine ehk dimmerdamine

Enamikku hõõglampe ja halogeenlampide valgustugevust saab muuta probleemideta, selleks ei ole vaja muud, kui asendada seinalüliti sobiva regulaatoriga e dimmeriga. Vannitoas sees oleva lüliti
asendamisel regulaatoriga võib olla kindlasti probleemiks niiskuskindlate variantide vähesus, aga et
osadel mullivannidel on isegi veekindlad puldid kaasas, siis on hea tahtmise juures kindlasti võimalik
sobiv lahendus leida.

12V halogeenlampide dimmeri ostmisel peab ostja teadma, mis tüüpi trafoga on valgusti
komplekteeritud, kas mähistrafo või elektroonilise trafoga- enamasti on vahe selgelt tunda kaalu järgi –
mähistrafo on sõltumata kujust üpriski RASKE, kaaludes tihti mitu kilo.

Oluline on silmas pidada, et näiteks karniisivalgustitena populaarsete päevavalguslampide
hämardamiseks peab olema paigaldatud 5- sooneline toitekaabel – seega 2 korda rohkem kaableid
kui tavaliselt! Kui lisakaableid paigaldatud ei ole või neid lisaks paigaldada ei saa, kahjuks seda sorti
valgusteid dimmerdada ka ei saa. Aga ka sellisel juhul, kui kaablid on õigesti paigaldatud, peab vastav
valgusti reguleerimist võimaldama. Selleks peab valgusti olema varustatud vastava elektroonilise
süüteseadmega, valgustil peab sel juhul TINGIMATA olema vastav märge “DIM”, “HFD”
DIMMEABLE” vms. Küsige alati nõu kauba müüjalt, kauba hilisem ümbervahetamine ei pruugi olla
probleemivaba.

LED-valgustite reguleerimiseks kasutatakse spetsiaalseid dimmereid, paljusid LED-e aga ei saagi
reguleerida. Ka siin on hüva nõu abiks!

Valgusregulaatorit ostma mines selgitage ALATI müüjale võimalikult täpselt, millist tüüpi valgusteid
te reguleerida soovite, ja küsige temalt soovitust – siis on ka lootust, et te saavutate ka soovitud
tulemuse.

KOKKUVÕTTEKS:
Kui Teil on plaanis eluaseme remont või uue ehitus, tasub valgustuse osas kindlasti asjatundjatega
varakult nõu pidada.

Kuna kogu maja valgustuse terviklahenduse planeerimine on üsna keeruline ja valesti valitud valgustid
võivad rikkuda mulje kogu hoolikalt kujundatud ruumist.soovitame kasutada selleks sisekujundaja abi,
et leida parim vôimalik lahendus nii kujunduslikust, tehnilisest kui majanduslikust aspektist.

Hektor-Light spetsialistid on Teie käsutuses tööpäeviti kl 9st-18-ni nii Tallinnas kui Tartus.
Ärge jätke valgustite valikut ja tellimist viimasele minutile. Arvestada tuleb asjaoluga, et kui Te
soovite head ja ilusat valgustit (ja kes ei sooviks?), siis võib selle tellimine võtta koguni kuni 3 kuud
aega, samas kestab valgusti pikki aastaid ja on ka hiljem silmale ilus vaadata!

Allikas :Hektor-Light 2010

Jaga:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.