Töötajasõbralik valgustus kontoris

Töötajasõbralik valgustus kontoris:

1. normid kontorite töötajate töökohtade valgustuse alal, s.o.ideaal

Kontori töökohal on normatiivne valgustiheduse miinimum 200lx kuni 750lx, mugavaks valgustiheduseks saab lugeda kuni valgustatust kuni 1500lx, sealt alates muutub kunstvalgus enamike inimeste jaoks juba ebamugavalt tugevaks.

Kuid lähtuda tuleb ka nägemismugavusest ja töö iseloomust. Pea alati tuleb arvesse võtta näitajaid nagu valgustihedus, räigus, valguse suund, värviesitus ja valgusti tüübist ka valguse värelus. Näiteks keraamika maalimisel või ehete valmistamise töökeskonnas on vajalik valgustihedus vähemalt 1000 lx ja värviesitus võimalikult loomutruu, samas kaubanduskeskustes kassapiirkondades oleks vajalik valgustihedus 500lx ning värviesitus Ra 80.

Valguse planeerimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka ruumi siseviimistlust ja mööbli toone , näit. kui projekteerida valgustus (600-700lx) tumedasse ruumi tumeda mööbliga  ja seejärel muuta ruum heledaks on tulemuseks valgus 1500-2000lx, mis kuntstliku valguse puhul on raskesti talutav ja muudab töötegemise küsitavaks.

2. tegelik olukord Eesti firmade/asutustekontorites töötajate töökohtade valgustuse alal

Uuemates büroodes on normid enamasti täidetud, iseasi on see, kuivõrd silmasõbralik see valgustus ühel või teisel juhul on. Vanemates firmades on kahjuks veel üsna levinud vanad, hõõglampidega valgustid, mille valgus küll ei värele, aga mida on kordades vähem, et olla piisav. Kahjuks on ka paljudes kohtades viimasest remondist juba kümmekond aastat mööda saanud ja tookordsed odavad päevavalguslambid on jõudnud oma eluea lõppu. Nii nad siis mürisevad ja värelevad seal lagedes, rikkudes töötajate silmi ja närve.

Valgustuse planeerimine jäetakse sageli viimaseks etapiks ja püütakse selle pealt kokku hoida nii palju kui võimalik, seega kasutatakse kõige odavamat lahendust, millega saada töökohale nõutud 500 lx. Ehk kasutatakse luminofoorlampe, millede juhtplokid on odavamast kategooriast ja  pikaajalisel ruumis viibimisel tekitavad töötajates väsimuse ja sellega seonduvalt ka töövõime languse.

3. kunstlik valgustus versus loomulik päevavalgus

Valgustusspetsialistide hulgas on tänapäevased kontorite valgustusnormid tegelikult naljanumbriks – piisab, kui võrrelda kontoris ja loomuliku päikesevalguse käes luksmeetri näitusid – normaalse valge päevaga on väljas 5 000-10 000lx, mis on ju 10 korda rohkem kui kontorisse nõutud! See näitab samas, et vaid numbrilist näitu arvestades istume me enamasti ju suisa pimedas!

Kunstvalgusega sellise valgustiheduse saavutamiseks on vaja kulutada suurel hulgal energiat ja tulemus ei saa ikkagi sedavõrd mugav. Põhiline erinevus on selles, et päikesevalgus on teise iseloomuga, valgus hajub ühtlasemalt ja peegeldub tihti ka maapinnalt üles – moodustades ühtse tervikliku valguspildi, kunstvalgusega on sarnast tulemust saavutada väga keeruline – kasvõi seetõttu, et enamikes meie büroodes on põrand praktilistel kaalutlustel tume ja ei peegelda valgust tagasi.

Normidele vastavas nn kunstliku valguse keskonnas on töövõime suurem kuna saame muuta pea kõiki valgustus näitajaid, nii valgustihedust, valguse langemis nurka kui ka valguse värvust.

Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut

4. valgustuse langemise suund / hajutatus töökohal

Oluline on, et tööpinna valgus ei langeks lauale vaid kitsalt suunatuna, täites vaid numbrilise normi. Kui osa valgusest saab peegelduda tööruumi laest rippvalgusteid kasutades ja seintelt, on lõpptulemus palju meeldivam, sest ei teki kontraste töökoha ja ümbritseva  vahel

5. millised tervisehäired tulenevalt valgustusvigadest

Väga lai teema ja variandid on kindlasti individuaalselt väga erinevad! Levinumad variandid mõistagi erinevad silmahädad(väsivad silmalihased, punetavad silmad ), aga ka süvenev stressiseisund liialt nõrgast või lihtsalt valest valgusest.

6. kunstliku valgustuse värvus/lainepikkus – milline parim

Valgustuse värvuse eelistused on geograafiliselt erinevad – lõunamaades eelistatakse pigem külmemat tooni kunstvalgust, põhjamaades, ka Eestis, enamasti soojemat tooni valgustust. Siin on kindel seos kliimaga, me vajame alateadlikult ruumides sooja aistingut – päikest on ju niigi nii harva! Tüüpilised Eesti büroodes kasutatavad valgustoonid on 3000K (soe valge) ja 4000K (neutraalvalge). Eelistatum tundub siiski olema soojem toon. Valguse värelusest on juba niipalju kirjutatud, et piirdume konstanteeringuga – elektrooniline valgusti, mille värelussagedus on kümneid kordi kõrgem tavalisest odavast induktiivvalgustist on ALATI parem!

Samuti sõltub see töökeskkonnast, kas tegemist on kinnise või akendega ruumiga, kas tegemist on üksiku töökohaga või paljudega ühes suuremas ruumis. Arvestama peaks ka töö iseloomu. Neile, kes töötavad värvidega (näiteks disainerid, juuksurid, kosmeetikud) ning peavad neid hästi eristama, kehtivad teised normid

7. helendav arvutiekraan ja kunstlik valgustus – millised tervislikud ohud, mida tähele panna, mida teha

Väga oluline on kasutada arvutiga töötades valgusteid, millel on nn monitoroptikaga hajutid – need hajutavad otsest valgust paremini ja tagavad, et valgus ei peegelduks arvutiekraanilt kasutajale silma. Valgusti peaks asuma ideaalis töölaua ja seega ka arvutiekraani kohal, siis on valguse peegeldumisoht ekraanilt kõige väiksem. Vaid ekraanihelendusest ei piisa tööpinna valgustamiseks, kindlasti on vaja ka lisavalgustust. Kontrast valgustatud töölaua ja valgustamata pindade vahel ei tohiks olla kordades erinev, see häirib tugevalt silmi ja on kokkuvõttes kahjulik.

Peegeldused on kerged tekkima büroodes, kus kasutatakse nn 60*60 mooduleid. Paigaldamisel ei ole arvestatud võib-olla töökohtade asetust. Laemoodulite valgusnurk ei ole tavajuhul nii vertikaalsel kui horizontaal suunas võrdne. Vahest aitab see kui moodulit laes keerata 45* teise asendisse.

Odavate valgustite suurimaks probleemiks on valgusallikate vilkumine, mis ei pruugi olla silmaga nähtav aga samas mõjutab oluliselt nii enesetunnet kui töövõimet

Allikas : Hektor-Light  Äripäev

06.04.2006

Jaga:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga