Mida tasuks vannitoa valgustamisel silmas pidada?

VANNITOA VALGUSTAMINE                                              

Mida tasuks vannitoa valgustust planeerides silmas pidada.

 

Vannituba ei ole kaugeltki enam kitsuke pesemiskamber, kus ennast riidest lahti võttagi ruumi ei ole – nii mõnelgi juhul on eramusse rajatud kodune spa või lõõgastumiskeskus, tihti suurem kui eelmise korteri elutuba. Seetõttu on ilmselt asjakohane pakkuda mõningaid nõuandeid selliste ruumide valgustamiseks.

Õige valgus ei häiri silma ega tekita ebamugavustunnet, vaid toetab mitmesuguste tegevuste sooritamist, lastes samal ajal ruumi sisekujundusel mõjule pääseda. Hea valgus ei väsita silmi – see ei värele, ei paista otse silma ega peegeldu teravalt läikivatelt pindadelt. Samas ei muuda hea valgus esemete värvitooni, vaid laseb neil paista just sellistena, nagu nad on. Head valgust iseloomustab seegi, et seda on täpselt parasjagu – ruum pole ei üle- ega alavalgustatud. Kuidas seda saavutada?

Valgustuse kvaliteet sõltub otseselt valgustite arvust. Mida rohkem on ruumis valguspunkte, seda lihtsam on reguleerida valgust vastavalt soovidele ja hetkevajadustele. Lisaks harjumuspärastele lae- ja seinavalgustitele saab vannitoas valgusallikaid süvistada nii lakke, seina kui pôrandasse.

Üldvalgustus võimaldab ruumis liikuda, koristada ning erinevaid tegevusi sooritada. Harilikult kasutatakse üldvalgustamiseks mitmesuguseid lae- või seinavalgusteid. Üldvalgustuse vôib lahendada ka pehme kaudvalguse ehk karniisivalgustusena, kus valgustid on peidetud lae taha, seinte ülaservadesse ja valgus peegeldub ruumi ühtlaselt lae või seinte kaudu. Sellise valgustuse meeldivaks eripäraks ülim mugavus ja pimestuse puudumine. Kui vannituba on lisaks kiirele hammastepesule ka mullivannis vms lõõgastumiskoht, paneb see üldvalgustuse üpris raskesse olukorda – kui tugevat üldvalgust andvad valgustid on eraldi välja lülitatavad või reguleeritava valgustugevusega, ei pruugi mõnel juhul rohkemat vajagi olla.

Kohtvalgusti on môeldud konkreetse koha vôi tööpinna valgustamiseks. See vôib olla kinnitatud seinale või peeglile, aga ka pinna sisse süvistatud. Näiteks peegli sisse peidetud kohtvalgusti võiks olla heaks lahenduseks, kui vannituba on ühtlasi ka buduaar, kus meigitakse või viiakse läbi erinevaid kosmeetilisi protseduure. On olemas peegleid, kus lisaks valgustusele on sisse monteeritud ka elektriline soojenduskaabel – praktiline moment – siis ei lähe peegel uduseks! Buduaari peeglivalgusti rolli täitmisel on parimad need, millel on mitu väikese võimsusega valgusallikat reas – siis on näole langevad varjud kõige väiksemad. Kahele poole peeglit paigaldatavad valgustid on väga levinud, neist väljuv ühtlane valgus kaotab näolt ära varjud, mis muidu on kerge tekkima vaid ülevalt alla suunatud valgustust kasutades.

Suund- ehk aktsentvalgusti toob ümbritsevast ruumist valgustatava pinna eriliselt erile ja valgusallikas ise on vähem nähtav. Suunatud valgusteid kasutatakse eelkôige huvitavate valguslahenduste või efektide loomiseks, arhitektuuriliste (laetalad, erinevad seinapinnad jne) vôi sisustuselementide esiletoomiseks. Kui üldvalgustus on välja lülitatud või sumedaks reguleeritud, tuleb aktsentvalgustite ilu eriliselt esile.

Valgustuse planeerimisel peab kindlasti arvesse vôtma põranda, aga ka seinte ja lae värvust. Tumedad seinad ja põrandad neelavad rohkem valgust ning nôuavad suurema võimsusega valgusallikat.

 PRAKTILINE VALGUSVAJADUS VANNITOAS ON 200-500 LUKSI, SÕLTUDES OTSESELT RUUMIS TEHTAVATEST TOIMINGUTEST. 

Loe edasi

Milline on hea lugemislamp?

Hea lugemisvalgusti leidmine võib osutuda esmapilgul keerukaks…

Erinevalt enamikest valgustitüüpidest, mida kasutatakse on lauavalgustite eripäraks, et selle valgusvoogu saab inimene ise reguleerida, muutes valgusti kõrgust liigendite abil. Mida rohkem on lauavalgustil liigendeid ja mida pikem on valgusti siruulatus, seda funktsionaalsem see on.

Mis on oluline nn.lugemisvalgusti valikul?

Kindlasti tuleks põhitähelepanu pöörata valgusallika valikule. Unversaalseim on nn.keermesokliga E27 

Loe edasi

Kui mitu “Watti” on vaja panna ruutmeetri kohta, et oleks piisav?

VALGUSALLIKATE RUSIKAREEGLID:

2,5-2,7 m kõrguse ruumi lakke on paigaldatud suvaline valgusti, mille sees on reflektoriga suundlamp. Kui suur on põrandale tekkiv valguslaik ja kui tugev see on?

Lambitüüp           võimsus                        valguslaigu suurus                  valgustihedus

Halogeenlamp             50W MR16 38*                2m2                               490lx

Hõõglamp R63             60W                                   1m2                               240lx

Hõõglamp R80             100W                                  1m2                               470lx

Luminofoorlamp            18W                               1,5m2                               100lx

4x18W                                 6m2                               300lx

 

KUI MITU “WATTI” ON VAJA PANNA RUUTMEETRI KOHTA, ET OLEKS “PIISAV”?

 

Ruum H 2,5-2,7m

Valgustid, kinnitatuna otse lakke, kui kuppel ei kata valgusallikaid kinni:

Büroo:

Luminofoorlamp 15W/m2               annab 500lx, piisav tööpinnale

12W/m2               annab 300lx, piisav üldvalgus

5W/m2               annab 100lx, piisav koridoridesse

Eluruumid         

Hõõglamp:                    15-25W/m2                  annab 100-250lx, ehk “piisavalt”

 

Konkreetsemalt, ruumide kaupa:

Esikus      15W/m2                  Söögitoas 15W/m2                Külalistetoas 25W/m2

Lastetoas  20W/m2                Magamistoas 20W/m2        Vannitoas 50W/m2

Köögis     20W/m2                   Trepil 15W/m2                       Tehnilistes ruumides 15W/m2

Kabinetis  20W/m2                 Pööningul/keldris 15W/m2

 

Allikas :Hektor-Light 2008

Säästulambi ostuspikker

Tekst Toivo Paikre

Säästulambi ostmisel peaks tähelepanu pöörama kahele kõige olulisemale asjale – elektri tarbimisvõimsusele ja valguse temperatuurile.

Edison ja Lodõgin leiutasid hõõglambi, mis teenis meid enam kui sajandi. Ka Euroopa Liidu direktiividega tarbimisse juurutatav elektriline valgusallikas, säästulamp, oli tuntud juba ammusest ajast, sellel oli ainult pisut teine nimi – päevavalguslamp (-toru).

Praeguseks on teadlased selle pika toru muutnud märksa väiksemaks, kompaktsemaks ja niisugusena, küll lohiseva nimega kompaktluminofoorlamp (ehk rahvakeeli säästulamp), on see juba vastuvõetav meie kodudes.

Selle tehnikasaavutuse pakendile on trükitud palju andmeid, kuid neist kahte on tõsiselt vajalik ostmisel silmas pidada.

Loe edasi