Mida tasuks vannitoa valgustamisel silmas pidada?

VANNITOA VALGUSTAMINE                                              

Mida tasuks vannitoa valgustust planeerides silmas pidada.

 

Vannituba ei ole kaugeltki enam kitsuke pesemiskamber, kus ennast riidest lahti võttagi ruumi ei ole – nii mõnelgi juhul on eramusse rajatud kodune spa või lõõgastumiskeskus, tihti suurem kui eelmise korteri elutuba. Seetõttu on ilmselt asjakohane pakkuda mõningaid nõuandeid selliste ruumide valgustamiseks.

Õige valgus ei häiri silma ega tekita ebamugavustunnet, vaid toetab mitmesuguste tegevuste sooritamist, lastes samal ajal ruumi sisekujundusel mõjule pääseda. Hea valgus ei väsita silmi – see ei värele, ei paista otse silma ega peegeldu teravalt läikivatelt pindadelt. Samas ei muuda hea valgus esemete värvitooni, vaid laseb neil paista just sellistena, nagu nad on. Head valgust iseloomustab seegi, et seda on täpselt parasjagu – ruum pole ei üle- ega alavalgustatud. Kuidas seda saavutada?

Valgustuse kvaliteet sõltub otseselt valgustite arvust. Mida rohkem on ruumis valguspunkte, seda lihtsam on reguleerida valgust vastavalt soovidele ja hetkevajadustele. Lisaks harjumuspärastele lae- ja seinavalgustitele saab vannitoas valgusallikaid süvistada nii lakke, seina kui pôrandasse.

Üldvalgustus võimaldab ruumis liikuda, koristada ning erinevaid tegevusi sooritada. Harilikult kasutatakse üldvalgustamiseks mitmesuguseid lae- või seinavalgusteid. Üldvalgustuse vôib lahendada ka pehme kaudvalguse ehk karniisivalgustusena, kus valgustid on peidetud lae taha, seinte ülaservadesse ja valgus peegeldub ruumi ühtlaselt lae või seinte kaudu. Sellise valgustuse meeldivaks eripäraks ülim mugavus ja pimestuse puudumine. Kui vannituba on lisaks kiirele hammastepesule ka mullivannis vms lõõgastumiskoht, paneb see üldvalgustuse üpris raskesse olukorda – kui tugevat üldvalgust andvad valgustid on eraldi välja lülitatavad või reguleeritava valgustugevusega, ei pruugi mõnel juhul rohkemat vajagi olla.

Kohtvalgusti on môeldud konkreetse koha vôi tööpinna valgustamiseks. See vôib olla kinnitatud seinale või peeglile, aga ka pinna sisse süvistatud. Näiteks peegli sisse peidetud kohtvalgusti võiks olla heaks lahenduseks, kui vannituba on ühtlasi ka buduaar, kus meigitakse või viiakse läbi erinevaid kosmeetilisi protseduure. On olemas peegleid, kus lisaks valgustusele on sisse monteeritud ka elektriline soojenduskaabel – praktiline moment – siis ei lähe peegel uduseks! Buduaari peeglivalgusti rolli täitmisel on parimad need, millel on mitu väikese võimsusega valgusallikat reas – siis on näole langevad varjud kõige väiksemad. Kahele poole peeglit paigaldatavad valgustid on väga levinud, neist väljuv ühtlane valgus kaotab näolt ära varjud, mis muidu on kerge tekkima vaid ülevalt alla suunatud valgustust kasutades.

Suund- ehk aktsentvalgusti toob ümbritsevast ruumist valgustatava pinna eriliselt erile ja valgusallikas ise on vähem nähtav. Suunatud valgusteid kasutatakse eelkôige huvitavate valguslahenduste või efektide loomiseks, arhitektuuriliste (laetalad, erinevad seinapinnad jne) vôi sisustuselementide esiletoomiseks. Kui üldvalgustus on välja lülitatud või sumedaks reguleeritud, tuleb aktsentvalgustite ilu eriliselt esile.

Valgustuse planeerimisel peab kindlasti arvesse vôtma põranda, aga ka seinte ja lae värvust. Tumedad seinad ja põrandad neelavad rohkem valgust ning nôuavad suurema võimsusega valgusallikat.

 PRAKTILINE VALGUSVAJADUS VANNITOAS ON 200-500 LUKSI, SÕLTUDES OTSESELT RUUMIS TEHTAVATEST TOIMINGUTEST. 

Vahetult veega kokkupuutuvad valgustid peavad olema ohutud, niiskuskindlad ja madalapingelised halogeenlampidega valgustid. Peeglivalgustina kasutatakse sageli ka päevavalguslampe. Vannitoa valgustooni valides vôiks eelistada soojemat valgustooni, mille mõjul tundub jume loomulikumana.

Kui vannitoas on ripplagi, tasub eelistada süvisvalgusteid. Need töötavad ohutul madalpingel ja pole seetõttu ohtlikud ka õnnetuse korral vee sisse sattudes. Lisaks annavad need erksat, hommikuti virgutavat valgust.

Vannitoa valgustid peavad olema niiskuskindlad. Selliseid valgusteid tähistatakse rahvusvahelise tähisega IP, mille järel on number, mida suurem, seda parem. Vannituppa sobiv valgusti on näiteks tähistusega  IP44, aga IP 54 või 65 on juba väga hea. Üks tähtsamaid reegleid selliste ruumide valgustamisel on see, et vannis vôi duši all viibija käeulatusse (täpsemalt kuni 60cm kaugusele vannist või dushist) ei tohi paigaldada ühtki valgustit, mis töötab ilma trafota! Trafo peaks aga kindlasti jääma kas lae taha või mööbli sisse, sest enamik trafosid kardavad niiskust.

Vannituppa sobivad ka LED-valgustid vôi näiteks klaasfiiberkiust fiiberoptilised valgustid, seda küll rohkem aktsentvalgustitena.

MÕNED PRAKTILISED NÕUANDED:

Põrandasse süvistatud valgustid peavad  vannitoas kindlasti olema veekindlad, (IP65-67-68!).

Et sellistes valgustites tihti kasutatavad halogeenlambid lähevad töötades väga tuliseks, tuleb kindlasti vältida sedasorti valgustite panekut käidavasse kohta või siis kohtadesse kus käest ära pandud käterätik või hommikumantel saab sellele peale langeda!

Soovitame pigem vannitoa põrandasse süvistamisel kasutada mõnd muud tüüpi valgusallikaid – kompaktlambi või LED-lambiga valgustid loovad mõnusalt hajusa valguse, tarbivad väga vähe elektrit ning valgusti ei lähe kuumaks.

Valgustite süvistamine:

Et tänapäeval on valgustite süvistamine väga moes, mõned tähtsamad momendid, mida peab sel puhul kindlasti silmas pidama:

Lakke süvistamisel on tähtis, et valgusteid ei paigaldataks soojaisolatsioonimaterjalide sisse – see võib lõppeda kergemal juhul valgusti kiire läbipõlemisega, halvemal juhul koguni tulekahjuga. Soojaisolatsiooni eemalhoidmiseks on olemas erinevaid võimalusi, pidage sel teemal kindlasti eelnevalt nõu valgustispetsialistidega!

Kehtib üldreegel, et lakke süvistatud valgusti ümber peab olema vähemalt 10 cm õhuruumi, siis probleeme ei tule. Ärge tehke lakke valgustite jaoks eelnevalt valmis – kui asjaolude halva kokkusattumise tõttu ei ole võimalik valitud valgustit paika panna, võib ava olla vale suurusega!

Seina sisse süvistamisel on tähtis teada, et osad valgustid on mõeldud ainult kipsseina süvistamiseks, enamikku võib neid aga süvistada nii kips-kui kiviseina.

Paljudel valgustitel on kaasas süvistusraam, mis tuleb paigaldada krohvi või pahtli alla, seetõttu tuleks need tellida ja paigaldada ENNE seinte lõplikku viimistlemist.

Seina süvistamisel on väga oluline jälgida valgustite mõõtusid – valgusti peaks ju siiski seina sisse ära mahtuma. Seinavalgustid ei vaja enamasti õhuruumi enda ümber, kuid kui valgusti süvistussügavus jääb vaid paar sentimeetrit alla seina tegeliku paksuse, on oht, et ava tegemisel lõpetatakse naabertoas…

Seina sisse süvistatavad valgustid on kolme põhitüüpi: Valgus suunatakse kas alla, üles või ette.

Kõigi tüüpide puhul on oluline jälgida valgustite süvistuskõrgust, et valgusti ei hakkaks edaspidi  pimestama.

Põrandasse süvistamisel on oluline arvestada, et need valgustid võivad mõnel juhul ulatuda ka süvispinnast välja. Seetõttu ei tohiks neid paigaldada otse käiguteele, kus need võiksid jalgu jääda või teid valgusega pimestada. Põrandas asuvad valgustid ei tohiks olla valgustatavale pinnale liialt lähedal – siis võivad võimenduda silmale sageli nähtamatudki pinnakonarused ja seda ei loeta enamasti ilusaks. Piisav on tavaliselt 20-50cm distants valgustatavast objektist– see sõltub suurel määral valgustite suurusest ja võimsusest. Soovitav on enne süvisava põrandasse tegemist optimaalset distantsi järele katsetada – siis on eksimisvõimalus nullilähedane.

Valgustite põrandasse süvistamisel on veel üks nüanss, mis väärib eraldi äramärkimist – kui valgustid paigaldatakse märga ruumi – näiteks vannituppa või sauna pesuruumi, on oht, et valgustikorpusest möödapugev niiskus võib sealtkaudu hakata põranda eri kihtide vahel paha tegema – seetõttu peab sellistesse kohtadesse valgustite planeerimisel paigaldamisel olema eriti hoolikas.

Valgustite hämardamine ehk dimmerdamine

Enamikku hõõglampe ja halogeenlampide valgustugevust saab muuta probleemideta, selleks ei ole vaja muud, kui asendada seinalüliti sobiva regulaatoriga e dimmeriga. Vannitoas sees oleva lüliti asendamisel regulaatoriga võib olla kindlasti probleemiks niiskuskindlate variantide vähesus, aga et osadel mullivannidel on isegi veekindlad puldid kaasas, siis on hea tahtmise juures kindlasti võimalik sobiv lahendus leida.

12V halogeenlampide dimmeri ostmisel peab ostja teadma, mis tüüpi trafoga on valgusti komplekteeritud, kas mähistrafo või elektroonilise trafoga- enamasti on vahe selgelt tunda kaalu järgi – mähistrafo on sõltumata kujust üpriski RASKE, kaaludes tihti mitu kilo.

Oluline on silmas pidada, et näiteks karniisivalgustitena populaarsete päevavalguslampide hämardamiseks peab olema paigaldatud 5- sooneline toitekaabel – seega 2 korda rohkem kaableid kui tavaliselt! Kui lisakaableid paigaldatud ei ole või neid lisaks paigaldada ei saa, kahjuks seda sorti valgusteid dimmerdada ka ei saa. Aga ka sellisel juhul, kui kaablid on õigesti paigaldatud, peab vastav valgusti reguleerimist võimaldama. Selleks peab valgusti olema varustatud vastava elektroonilise süüteseadmega, valgustil peab sel juhul TINGIMATA olema vastav märge “DIM”, “HFD” DIMMEABLE” vms. Küsige alati nõu kauba müüjalt, kauba hilisem ümbervahetamine ei pruugi olla probleemivaba.

LED-valgustite reguleerimiseks kasutatakse spetsiaalseid dimmereid, paljusid LED-e aga ei saagi reguleerida. Ka siin on hüva nõu abiks!

Valgusregulaatorit ostma mines selgitage ALATI müüjale võimalikult täpselt, millist tüüpi valgusteid te reguleerida soovite, ja küsige temalt soovitust – siis on ka lootust, et te saavutate ka soovitud tulemuse.

Allikas Hektor-Light 2010

Siit leiab veel ideid vannitoa valgustamiseks.

 

Jaga:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga